Kogu krüpto käib omal vastutusel

Traditsioonilise ettevõtte finantseerimise mudeli puhul tuleb esimene stardikapital äriidee elluviimiseks tavaliselt säästukontolt või sõpradelt ja lähedastelt kaasatud vahenditest. Sellega vormitakse ideest toode või ärimudel ning ambitsioonika äriplaani korral on lootust kaasata järgmiseks, teiseks etapiks rahastust äriinglitelt ja teistelt riskikapitalistidelt. Kolmandas etapis peaksid ettevõtte rahavood olema positiivsed ning kapitali on võimalik hakata kaasama pangast või kapitaliturgudelt. Viimane pakub ka eelnevates etappides sisenenud investoritele võimalust ettevõttest väljuda ning on seetõttu paljude kasvuettevõtete äriplaani sisse kirjutatud. Nagu sellisest finantseerimiskavast lähtub, jõuab ettevõte kui investeerimisvõimalus avalikkuse ette suhteliselt hilja. Positiivsete rahavoogude saavutamise hetkeks on üldjuhul kõige kiirema kasvutempoga periood juba möödas.

Finantsturgudele suhteliselt hilises faasis sisenemise põhjus on lihtne – avalikkuselt kapitali kaasamine on globaalse suunitlusega kasvuettevõttele suhteliselt koormav. Avaliku pakkumise prospekt on ajamahukas ja kallis ning suur osa lühikese tegevusajalooga ettevõtted ei vasta börsi reglemendis kehtestatud nõuetele. Avaliku pakkumise suureks probleemiks on ka väärtpaberite pakkumine väljaspool koduturgu. Avalikku pakkumist puudutav seadusandlus varieerub õigusruumide lõikes ning näiteks Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalve heaks kiidetud prospekt ei võimalda väärtpabereid pakkuda enamikus välisriikides, sealhulgas USAs, Jaapanis ja Kanadas. Isegi Euroopa Liidu siseselt tuleb iga riigi finantsjärelevalvet pakkumisest eraldi teavitada. Globaalse haardega kasvuettevõttele on see suureks takistuseks, sest potentsiaalsete investorite ring ulatub üle kogu maailma.

Probleem ei peitu ainult turu pakkumise poolel. Investeerimishuvi on tõusuteel ning maailmas on vaba kapitali, mis otsib atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Eelnevalt toodud finantseerimiskava näitel aga on jaeinvestoril kasvuettevõttesse väga raske siseneda. Varajases faasis jõuab investeerimispakkumine vaid kitsa ringi sõprade ja riskikapitalistide lauale ning isegi pärast ettevõtte avalikuks minemist ei pruugi investor asuda avaliku pakkumise sihtriigis. Lisaks sellest lähtuvale infopuudusele on probleemiks ka tehingu arveldamine mõistlike kuludega. Väikeste summadega opereerimine on tehingutasudest lähtuvalt ebamõistlik ning isegi suuremate summade puhul võib eksootiliselt turul väärtpaberite märkimine või ostmine osutuda oodatust palju keerulisemaks.

ICOd on reguleerimata

Uue finantsinnovatsioonina on ICOd ehk krüpteeritud väärtpaberite avalikud pakkumised võimaldanud osaliselt nendest regulatsioonidest mööda minna. Kuna ICOd on enamikul turgudel reguleerimata, ei pruugi kasvuettevõtted järgida väärtpaberite avalikule pakkumisele seatud reegleid ning võivad väärtpabereid aktiivselt reklaamida üle kogu maailma, pakkudes vähese kulu ja vaevaga investeerimisvõimalusi väikeinvestoritele. Sealjuures on päris paljud ettevõtted turunduses äärmiselt agressiivsed ning pakkumine ei läbiks tõenäoliselt ühegi reguleeritud turu või finantsjärelevalve nõudeid. Traditsiooniliste investeerimistoodete pakkujad peavad veenduma, et klient saab aru, mida ta ostab, ning kas ta finantsolukord võimaldab sellist investeeringut. Krüptoväärtpaberite maailmas aga see reegel ei kehti ning turule jõuab raha, mis traditsioonilises finantssüsteemis jääks kapitaliturgudelt kõrvale.